Passiivmaja

Passiivmaja (saksa keeles Passivhaus) on hoone, milles soojusliku mugavuse (ISO 7730^[1]) saab tagada pelgalt siseõhu kvaliteedi (DIN 1946) tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta. See definitsioon on ainult funktsionaalne, selles ei sisaldu numbriline väärtus ja see ei sõltu kliimast.^[2] Vajaliku soojusliku mugavuse ning siseõhu kvaliteedi saavutamiseks ja kontrollimiseks on seatud aga kriteeriumid, mille täitmist kontrollitakse arvutuslikult tarkvarapaketi "Passivhaus Projektierungs-Paket" (PHPP, inglise keeles "Passive House Planning Package") abil ning rõhutestiga.^[3] Kriteeriumite täitmata jätmisel Passiivmaja Instituut hoonele passiivmaja sertifikaati ei väljasta.

Passiivmaju hakati ehitama 1990. aastate alguses Saksamaal.

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega VFSOc on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega def on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega PHPP on ilma tekstita.

[VFSOc-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega VFSOc on ilma tekstita.

[def-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega def on ilma tekstita.

[PHPP-3] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega PHPP on ilma tekstita.

[1]

[2]

[3]